TMW 2023 konverents: jätkusuutlikud muusikafestivalid ja muusikaturism

Tallinn Music Weeki konverentsil arutlesime, millised on ühe sündmuse jalajälje suurimad tegurid ning kuidas oma mõju keskkonnale vähendada. Paneelis osalesid Kadi Aguraijuja (I Land Sound festivali jätkusuutlikkuse juht), Linnéa E. Vågen Svensson (jätkusuutlikkuse konsultant ja Green Operations Europe kaasasutaja), Katariina Uusitupa (Flow festivali produktsioonijuht) ja Girts Majors (Positivus festivali peakorraldaja). Arutelu modereeris Kirsika Meresmaa (Viljandi pärimusmuusika festivali rohepealik).

Arutelu on järelvaadatav TMW PRO keskkonnas ja YouTube’s. 

Festivalide keskkonnahoidlikud sammud ja nende asupaigad

Läti üks tuntumaid festivale Positivus toimus 13 aastat mereäärses Salacgriva linnakeses, kuid tänavu toimub see juba teist korda Riias. Kolimist pealinna peab festival enda üheks suurimaks keskkonnahoidlikuks sammuks. Kuigi otsus oli keeruline ja eelkõige äriliselt motiveeritud, on see kasulik keskkonnale, sest transpordi jalajälg on nüüd vähenenud märkimisväärselt. Ühiselt tõdeti, et tegelikult on mitmete jätkusuutlikkuse sammudega nii, et tänu nendele võidetakse ka finantsiliselt.

Eesti suvine elamusfestival I Land Sound toimub Illiku laiul Saaremaal sel aastal kuuendat korda. Jätkusuutlikkus on olnud selle festivali alustalasid lihtsalt põhjusel: Illiku on nende kodu  Kohaliku omavalitsusega on tehtud rendileping kolmandikule laiust 35 aastaks ning nii on nad oma kontori ja lao loonudki Illikule, et enda sõite minimaliseerida. Festivali korralduses kaasatakse võimalikult palju kogukonda: kasutatakse kohalikke teenuseid, tooteid ja seda, mis kohalik keskkond pakub. Festivali võtmetunnuseks on selle asukoht ja imeline loodus.

Maailma tippklassi esinejatega Flow festival toimub Helsingis alates 2004. aastast. Selle suurele mahule – 30 000 külastajat päevas, 9 muusikalava ja linnafestival – kohaselt on festivali olulised komponendid ka toit ja jook. Enamik külastajatest soomlased (90%), neist 75% Helsingist, mist’ttu loogika ütleb, et nende transpordi jalajälg peaks olema väga väike. Sellest hoolimata oli 73% festivali jalajäljest külastajate tekitatud: inimesed kasutavad palju taksot või oma autot festivalile tulemiseks ja sealt lahkumiseks ning kui ei elata just kesklinnas, ööbitakse pigem hotellides.

Jätkusuutlikuse konsultandi Linnea Svenssoni sõnul on üldiselt keskkonna vaatest mõistlikum korraldada sündmust linnas, sest seal on juba suur osa infrastruktuurist olemas. Flow festivalil on aga vaja umbes pooltesse kohtadesse ikkagi generaatorid juurde viia, et kogu sündmus ära teenindada. Suurim tegur festivali jalajäles on siiski esinejate ja publiku transport. Oslos on linnatransport suures osas elektril töötav ja sellega ka väidetavalt keskkonnahoidlikum – seal toimuva festivali publiku transpordi jalajälg oli vaid 4%, artistide transpordi mõju aga 40%. Mida rohkem on kaasatud kohalikke artiste ja tiimiliikmeid, kes ei pea sündmuse ajaks kuskile kolima, seda parem keskkonnale.

Erinevatest näitajatest rääkides on aga oluline meeles pidada, et siinkohal võivad sündmuste erinevad tulemused võivad sõltuda mõõtmistehnikatest, kuna ühtset süsteemi tänaseks välja töötatud ei ole. Seetõttu on andmeid keeruline kõrvutatada. 

Materjalid ja ostud

Eestis on kuum teema ürituskorralduses hetkel korduskasutusnõud, mis muutuvad kõikidele kohustuslikuks uuel aastal. Samas on see teema paljudele korraldajatele hirmutav ja on tunda kasvuraskusi. Kas me oleme selleks valmis? Girtsi arvates Läti selliseks sammuks kindlasti valmis ei ole: puudub infrastruktuur, mis on suurtele sündmustele probleem ja mille loomine oleks väga kallis. Läti turg on suurürituse korraldaja sõnul liiga väike, et süsteemi loomine ja arendamine end ära tasuks, mistõttu seal kasutatakse ühekordseid nõusid. Ka Norras kasutatakse ühekordseid nõusid, harva on topsid korduskasutatavad. Üldiselt kasutatakse biolagunevaid nõusid, kuid kas need ka päriselt saavad jäätmejaamas õiged tingimused lagunemiseks, on kahtlane. Kesk-Euroopas, näiteks Saksamaal, on olukord korduskasutusnõudega märksa parem ja teised riigid võiksid õppida neilt.

Flow festival kasutab biolagunevaid nõusid, kuid on selleks pidanud põhjalikult koolitama oma toitlustajaid, millised nõud on päriselt lagundatavad ja millised mitte. Ka panditaara ja panditopsi süsteem on levinud, kuigi pandiraha tagastamise süsteemi peaks veel tõhusamaks muutma. Sisuliselt peab sündmusekorraldaja olema ekspert mitmel alal. Kui tahta olla läbipaistev oma tegevustes ja mitte ise teadmatusest rohepesu teha, tuleb teada nii biolagunevatest nõudest kui ka pandisüsteemidest ja jäätmeliikidest. 

I Land Sound leiutas enda korduskasutatavate nõude süsteemi oma inventari ja pesumasinatega, mis on väikse festivali tingimustes tehtav. Tänaseks on loobutud ka pandirahast ja see toimib: vaid üksikud nõud on jäänud külastajate poolt tagastamata.

Nõude rentimine on igal juhul keskkonnahoidlikum kui ühekordsete nõude kasutamine. Kuid igal alal ei saa ega peakski korraldaja ekspert ollai – selleks tuleb kaasata valdkonna spetsialistidest teenusepakkujad.

Toitlustus ja joogid

Keskkonnasõbraliku menüü koostamisel soovitatakse olla hooajaline ja mahe, peamiselt (täis)taimne ning kasutada õiglase kaubanduse tooteid. Flow festival on toitlustusest välja jätnud punase liha ja kana, vähendades sellega oma toitlustuse jalajälge 15% võrra. Nende sõnul oli publik sellega üsna leplik ja suuri küsimusi see ei tekitanud, sest nad juba teavad festivali kestlikkuse põhimõtteid. Ka restoranid tulid hea meelega selle uuendusega kaasa: iga toitlustaja pidi pakkuma vähemalt ühte täistaimset valikut. Lisaks korraldati toitlustajate vahel võistlus, kellel on kõige väiksema jalajäljega roog, mis eeldas, et nad raporteerisid, kust tooraine pärineb, kuidas seda valmistati jne. Millise toiduaine jalajälg on suur ja millisel mitte, sõltub aga jällegi paljudest teguritest ja selle korrektseks väljaarvutamiseks on taaskord vaja kaasata eksperte. Oluline on rõhutada, et transport ei ole selles valemis nii suure osatähtsusega kui näiteks tooraine kasvatamiseks vajaminevad ressursid.

Rahastus, sertifikaadid ja juhendid

Kas riiklikul tasandil võimalik korraldajatel saada rahastusi oma keskkonnahoidlikke tegevuste jaoks? Flow materjalide jalajälje kalkulatsiooni toetas Business Finland, kuid ka omaosalus oli vajalik. Rootsis ja Norras on mõned võimalused rahastusi taotleda, ka osad kohalikud omavalitsused toetavad festivale, et nad saaksid sertifikaate taotleda, kuid riiklikul tasandil toetuste võimalusi ei ole. Ka Lätis teadaolevalt sellised võimalused puuduvad. Eestis on võimalik küsida toetust Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK), kuid festivalikorraldajale on taotlusvorm väga keeruline, sest see ei ole otseselt festivalidele suunatud voor, ning omaosalus on samuti nõutud. Niisiis tuleb üldiselt rohetegevuste finantseerimine ikkagi korraldaja enda taskust.

A Greener Festival Award on sertifikaat, mida jagatakse keskkonnasõbralikele festivalidele. Välisekspert hindab sündmust 13 erinevas kategoorias, mis on hea võimalus korraldajatele saada tagasisidet oma sammudele ja suuniseid, millele oma tegevustes tähelepanu pöörata. Sel aastal kandideerib sellele tunnustusele I Land Sound. Kuna korraldajate seas on ekspertteadmisi vähe, siis sertifikaadi taotlemine on võimalus oma ala asjatundjatega konsulteerida.

Et selles keerulises maailmas orienteeruda, on korraldajate jaoks valmis saanud uus tööriist European Green Festival Roadmap 2030, mis aitab festivalidel keskkonnahoidlikumaks muutuda. Põhjalik juhis selgitab kategooriate kaupa, mis on mis ning annab kätte suunised, kust alustada oma sündmuse jätkusuutlikumaks muutmisega.