Roheraideri arutelu: Keskkonnateemade kommunikatsioon ja jalajälje mõõtmine
Putukaväila rattatuur TMW 2023 raames. Foto: Saara Mildeberg
Roheraideri viimasel kohtumisel käsitlesime enda keskkonnahoidlike sammude kommunikeerimise ning jalajälje mõõtmise ja arvutamise teemat. Külalistena olid kaasatud Impact Day festivali programmijuht Erkki Kubber ja Civitta Eesti jätkusuutlikkuse tiimijuht Sirli Pehme.
Arutelu on järelvaadatav YouTube’is.
Kommunikatsioon tiimile, partneritele ja külastajatele
Impact Day korraldaja Erkki Kubberi sõnul on oluline inimesi mitte keelata, vaid pakkuda erinevaid keskkonnasõbralikumate valikute alternatiive. See kehtib nii külastajate kui ka partnerite kohta. Rääkida tuleb korduvalt ja mitmetes kanalites. Tiim peab olema ühel lehel: jätkusuutlikkuse-teemalist festivali korraldades ei ole aga keskkonna küsimustes üldiselt vastuseisu. Sama kehtib ka vabatahtlikele, kellele tehti Impact Day’l eraldi koolituspäev, et sündmuse reegleid selgitada.
Partneritega suhtluses tasub teha regulaarseid koosolekuid, kus infot jagada ja selgitada. Lisaks on mõistlik koguda partneritelt infot ette: millise inventariga nad plaanivad sündmusele kohapeale tulla, mida seal teha. Nii saab juba eos vältida vastuolu jätkusuutlikkuse põhimõtetega. Keskkonnanõuded võib panna sisse ka lepingusse või küsida vähemalt kinnitust, et keskkonnareeglitega on tutvutud. Partnereid saab kaasata ka vabatahtlikena: suurkorporatsioonides, näiteks pankades, on töötajatel vaja teha aastas teatud arv tunde vabatahtlikku tööd ning sündmused on selleks suurepärane võimalus, eriti kui organisatsioonide ja sündmuste põhiväärtused on samad.
Mida saab produktsioonis jätkusuutlikkuse suurendamiseks ära teha? Impact Day’l ei kasutatud ühekordseid (messi)vaipu ning kaablisidemete asemel, mis on muidu samuti ühekordsed, kasutati klambreid. Selle kohta, kas ka tehnilised partnerid on valmis keskkonnahoidlikkuse teemal kaasa mõtlema, ei ole muusikasektori korraldajad aga aru pärinud. Nii ei teata, kas ja mis oleks tehnilises produktsioonis võimalik: kas saaks kasutada energiasäästlikumaid seadmeid vms. Tõenäoliselt ollakse avatud ideid põrgatama, aga ilmselt on vahel keskkonnahoidlikum lahendus kallim. Energiakulu optimeerimine on keeruline, küll aga on kestlikum kasutada kohapeal roheenergiat, biodiislit. Kõik need lahendused eeldavad varakult planeerimisega alustamist, sest kui asjad jäävad viimasele hetkele, minnakse sageli lihtsama vastupanu teed.
Kommunikatsioon külastajate suunas peab olema selge ja korduv. Nende jaoks peab kõik olema mugav, olgu selleks siis ühistranspordi kohta info leidmine või oma veepudeli täitmine. Noorte jaoks on roheline mõtteviis ja tegutsemine juba loomuomaseks saanud ning nad tulevad sellega hea meelega kaasa. Eesti Kontserdi kogemus on aga eelkõige 50+ vanuses külastajatega, kellele on roheteemade selgitamine märksa keerulisem. Varem ei ole nad jätkusuutlikust nii väga ka oma tegemistes fookuses hoidnud, kuid suurejoonelisel Saaremaa Ooperipäevade festivalil on plaanis esimesed sammud astuda. Korraldajatel on igatahes huvi ja valmisolek olemas, kuid muudatuste sisseviimine võtab ilmselt aega. Nii Tallinn Music Weeki kui ka Jazzkaare korraldajatele tundub, et mingite lahendustega (nt pandipakenditega) on publik juba harjunud, kuid selle nimel on ka mõnda aega tööd tehtud ja selgitatud.
Süsiniku jalajälje hindamine
Mõõtmise ja arvutamise peamine eesmärk on enda mõju teadvustamine: kust see tuleb, kas ja mida saab teha selle vähendamiseks. Süsiniku jalajälg ehk kliimamõju ei ole ainus keskkonnamõju: komponente on veel, aga osa aspektidest (nt elurikkust) on keeruline kokku arvutada.
Süsiniku jalajälje arvutamise üks viisidest on olelusringi metoodika (life cycle assessment): hinnatakse toote või teenuse mõju alates selle loomisest läbi kõikide elutsüklite kuni lõpuni. Seda metoodikat saab rakendada ka üritustele. Teine lähenemine on tegevuse süsiniku jalajälje hindamine, mida rakendatakse näiteks organisatsioonides aasta lõikes. Ürituste jalajälje arvutamiseks pole Civitta Eesti jätkusuutlikkuse tiimijuhi Sirli Pehme hinnangul ühtegi väga head kalkulaatorit hetkel veel saadaval. Süsiniku jalajälje peamised komponendid sündmusel jagunevad kolme suurde kategooriasse: (1) energia ja kütused (sh transport); (2) kasutatud materjalid, tooted ja teenused ning (3) jäätmed.
Ekspertide kaasamine mõõtmisesse ja arvutamisesse on mõistlik juba algusest peale, sest infot, milles orienteeruda, on palju. Kuna ühtset kalkulaatorit sündmustele hetkel ei ole, võivad erinevad metoodikad tuua erinevaid lõpptulemusi, sest arvesse on võetud eri asju. Enne valmis kalkulaatori kasutamist peaks uurima, kas ja millised valdkonnad on selles kaetud ja millise detailsusega. Hea metoodika peaks kindlasti ütlema, mida on jalajälje arvutamisel arvesse võetud ja mida ei ole, ning seda põhjendama. Enda kliimamõju kompenseerimine (off-setting) on samuti teema, mida peaks enne otsustamist põhjalikult uurima, sest see turg on Euroopa Liidu poolt kontrollimata ning rohepesu oht on suur.
Iga korraldaja saab ise mõõta kohapealset energia ja vee tarbimist ning jäätmeteket. Seda infot iga kord kogudes on võimalik läbi aja võrrelda, kas tulemus paraneb või mitte. Sel juhul aga ei ole aga tegemist süsiniku jalajälje arvutamise, vaid lihtsalt oma teatud valdkondade ja tegevuste mõõtmisega.
Rahvusvahelise sündmuse puhul on kõige suuremad jalajälje tekitajad lennureisid. Eesti-siseselt vaadates on keerulised lokatsioonid saared, kuhu minnakse praamiga, mille jalajälg on võrreldes ratastel liikumisega suurem. Konverentside puhul on võimalik kaugemal elavad esinejad kaasata üle veebi: näiteks Impact Day usub, et virtuaallavad on üks tulevikusuundadest. Päriselus kohtumisi mõistagi siiski täielikult ära jätta ei saa.
Täna ei ole teadaolevalt keegi Eesti muusikaorganisatsioonidest oma jalajälge arvutanud, kuigi soov seda tulevikus teha on mitmel tegijal olemas ja selle vajadust mõistetakse.
Arutelu on järelvaadatav YouTube’is.