Ümarlaud: HoReCa sektor ja jätkusuutlik muusikavaldkond
Ümarlaud: HoReCa sektor ja jätkusuutlik muusikavaldkond. Foto: Kertu Süld
HoReCa sektor ehk toitlustusasutused, toimumispaigad ja majutusasutused on muusikavaldkonna ühed olulisimad partnerid muusikute ja tehnikalahenduste kõrval. Nii oli 21. aprillil toimunud muusikavaldkonna jätkusuutlikkuse projekti teise kohtumise teemaks just HoReCa sektor ja kontserdipaigad. Toitlustajaid esindasid Peeter Pihel (Fotografiska Tallinn) ja Pille-Riin Hütt (Freya Catering), majutuse vaatenurka tutvustas Kersti Vaino (Nordic Hotel Forum) ning kontserdi- ja sündmuskohta esindas Karolin Trump (Kruiisiterminal).
Ümarlaud on järelvaadatav YouTube’is.
Toitlustuse väljakutsed: mahedad või taimsed võimalused ning jäätmed
Peeter Piheli sõnul on inimesed aina rohkem omaks võtmas ja väärtustamas kestliku toidu kontseptsiooni. Fotografiska Tallinn kasutab maksimaalselt kohalikku toorainet ja püüab seda omakorda võimalikult palju ära kasutada, et vähem jäätmeid tekitada. Neil on ka oma põllulapp, kuhu viia restorani komposti – ikkagi ringmajandus!
Freya iseloomustamiseks tõi Pille-Riin Hütt välja neli sõna märksõna: kiire, tervislik, keskkonnahoidlik ja maitsev. Just hooajalise värske tooraine kasutamine on üks viis muuta roogi samuti keskkonnahoidlikumaks.
Kui võrrelda vegan toidu ja liha keskkonnasõbralikkust, rõhutas Peeter Pihel, et Eestis on olukord teine kui näiteks USAs: siin on üldiselt karjadel paremad kasvutingimused, mistõttu ei peaks Eesti maheliha pelgama. Kui näiteks Itaalia mahetomati puhul tuleb juurde transpordijalajälg, siis on see üpris väike võrreldes muude mõjuaspektidega. Ennekõike on oluline mõista, kas info siltidel vastab tõele, ning teada, kust toit tegelikult pärit on ja kuidas kasvatatud – eelistada tuleks „otse talust taldrikule“ varianti.
Pille-Riin Hütt lisas, et (täis)taimsete menüüde osakaal nende tellimustes on tõusnud ning ka vaid taimset pakkudes saab pakkuda mitmekesist ja taimset toitu. Siinkohal saavad korraldajad aidata sõnumit selgitada oma külastajatele: taimset toitu ei tasu karta, see on maitsev, tervislik ja jätkusuutlik. Võimalusel tasub muidugi tasub fair trade ehk õiglase kaubanduse kaupu, kuigi, tõsi, vahel on need kallimad.
Kuidas ära tunda jätkusuutlikke restorane? Green Key ja Michelin Green Star on restoranidele jagatavad rahvusvaheliselt tunnustatud rohemärgid, mille saamiseks peab järgima teatud keskkonnahoidlikke reegleid. Pille-Riini sõnul ei ole nad Freyaga näiteks Green Key saamiseks ekstra palju pingutanud. Esitatud nõuete täitmine on olnud nende loomulik tegutsemisviis.
Mis saab toidujääkidest peale sündmust, võiks olla läbi räägitud juba enne selle toimumispäeva. Ideaalses olukorras saab muidugi toit otsa ja midagi ei jää üle, seetõttu tasub juba koguste planeerimisel olla konservatiivne. Kui aga toitu jääb järele, siis näiteks on võimalik oma ürituse jääke annetada Toidupangale (eelneval kokkuleppel). Sel juhul on aga oluline toiduhügieen: mis temperatuuril on söök olnud, kui kaua see on väljas olnud jne. Teine variant on viia toit kodutute varjupaika. Toidukappide kasutamise praktikat on Tallinnas vähe, aga näiteks Tartus ja Viljandis on toimivaid näiteid küll. Muidugi võib alles jääva toidu anda ka oma tiimiliikmetele kohapeal söömiseks või hoopis koju kaasa.
Hotellide ja ürituskeskuste roheline võtmeke
Rahvusvaheline ökomärgis Green Key (Roheline Võti) on alates 1994. aastast juhtiv standard, millega tunnustatakse turismiettevõtte keskkonnahoidlikku ja kestlikku tegutsemist. Selle tähist kandvaid hotelle ja konverentsikeskuseid, sealhulgas Nordic Hotel Forumit, auditeeritakse korra ühe-kahe aasta jooksul, et vaadata, kuidas on kestlikkuse nõuded 13 erinevas kategoorias täidetud. Aastate jooksul on nõudeid järjest täiendatud, sest paranenud on võimalused keskkonnasõbralikumalt tegutseda ja ka oma tegemisi mõõta.
Kersti Vaino sõnul aitab energiat kokku hoida energiaefektiivsemate seadmete kasutamine, mida aegamööda hotelli soetatakse – see on kasulik ka majanduslikult. Lisaks on vähendatud näiteks vee tarbimist, pakendeid ning mindud üle keskkonnasõbralikematele puhastusvahenditele. Kersti toonitas, et kõikide nende sammude juures peab muidugi silmas pidama kliendi heaolu ja mugavust. See eeldab ka suurt selgitustööd oma otsuste kohta partneritele ja klientidele. Siiski, kui rääkida oma valikute ja tegude põhjustest, olla üldiselt mõistvad.
Kruiisiterminal on üks uuemaid sündmuste toimumispaikasid Tallinnas: terve nende hoone on ehitatud kaasaegsete lahendustega keskkonnahoidlikkust silmas pidades. Muuhulgas on hoone katusel päikesepaneelid, kütteks kasutatakse merevett ja võrgust tulev energia on rohesertifikaadiga – pikas perspektiivis on selline energialahendus soodsam. Ürituste tehnika puhul jääb üldiselt suurem osa tehnikapartneri kanda ja Karolin Trumpi sõnul selles osas ettekirjutusi otseselt teha ei saa. Küll aga on seegi sektor pidevas arengus ja seadmed tarbivad aina vähem energiat.
Ka Kruiisiterminal on Green Key tähist taotlemas. Karolin rääkis, sellega kaasnevatest terminali nõudeist korraldajatele, sh millised ühekordsed tooted on lubatud ja mis mitte. Hetkel Green Key süsinikujalajälje mõõtmist ei nõua, kuid tõenäoliselt on see tulevikus ees ootamas. Kruiisiterminali kliendid juba vahel küsivad, kui palju nende sündmus tarbis energiat ja vett. Neid andmeid saab koguda ja jälgida, kuid sellest soovist peaks kohale ette ütlema enne sündmuse toimumist.
Kõik keskkonnahoidlikkuse tegevused ei ole otseselt majanduslikus mõttes kulukad, näiteks energiakulu sündmuse kohta välja võtta ei ole väga keeruline, eriti uutes majades. Samas võib jalajälje arvutamine ise ekspertide kaasamisel olla kulukas ja selle peab kinni maksma klient/tellija. Ka jäätmetest rääkides puudub nii Nordic Forum Hotelil kui ka Kruiisiterminalil info näiteks nende liigiti kogumise kohta. Teisisõnu ei teata, kuidas konteinerite sisu päriselt välja näeb ning kas catering ja kliendid sorteerivad õigesti.
Rohepöördest ja -sertifikaatidest, nende seas ka kõne all olnud Green Keyst tulenevad ettekirjutused on üldjuhul loogilised ja arusaadavad, kuid igal juhul tasub kasutada tervet mõistust. Kindlasti on ka rohepesu, aga kui oma käitumisel tugineda rahvusvahelistel tunnustatud juhistele, siis see teeb keskkonnahoidlikkuse maailmas orienteerumise lihtsamaks.
Ümarlaud on järelvaadatav YouTube’is.
Järgmine jätkusuutliku muusikavaldkonna ümarlaud toimub Tallinn Music Weeki konverentsil 13. mail, kus võetakse fookusesse muusikafestivalid ja kestlik kultuuriturism. Ümarlaudade sarja viimasel kohtumisel 23. mail keskendutakse Music Estonia kontoris tegevuste mõõtmisele, partnerite kaasamisele ja kommunikatsioonile. Registreeru ümarlaudadesse.